Mis on vool?

Mis on pinge?

Mida tähendab, kui kahe punkti vahel on pinge 1V?

Mis on voolu, pinge ja takistuse ühik?

Kuidas ühendame skeemi ampermeetri?

Kuidas ühendame skeemi voltmeetri?

Milleks kasutatakse skeemis ampermeetrit?

Milleks kasutatakse skeemis voltmeetrit?

Kasuta skeemi analüüsi küsimuses olevat skeemi ning joonista sellele skeemile kõik kohad kuhu saab panna ampermeetrid ja voltmeetrid.

Skeemil on toiteallikana keemiline vooluallikas. Mille järgi otsustad milline on keemilise vooluallika positiivne klemm ja milline on keemilise vooluallika negatiivne klemm?

Mis osa vooluringis ühendab toiteallika tarbijaga ning miks valisid just selle?

Vooluringi saab kujutada kas avatuna või suletuna. Kummas vooluringis liiguvad laetud osakesed, tekib pinge ja vool? Selgita miks nii vastasid.

Analüüsi toodud elektriskeemi ning kirjuta selle kohta välja kogu info mida on võimalik sellelt skeemilt välja lugeda. (Kontrolltöös on üks skeem)

Tunnis rääkisime erinevatest toiteallikatest. Too näited milline energia võib olla toiteallika sisendiks?

Takistus ja takisti – sama asi või erinevad? Selgita.

Milline on kokkuleppeline voolu liikumise suund vooluringis?

Miks sama toiteallika korral võib erinevates vooluringides vool olla erinev?

Millal vooluringis kaob vool, kuid pinge jääb alles?

Kui vooluring on katkestatud/avatud, siis pinget ei ole?

Miks on patarei klemmide vahel pinge, isegi siis, kui vooluring ei ole ühendatud?

(Kontrolltöös võivad olla teised numbrid)
Juhti läbis 4 minuti jooksul vool.
Juhi pikkus on 2 m.
Juhi ristlõikepindala on 2,5 mm².
Selle aja jooksul liikus läbi juhi 120 C laengut.
Juhi takistus oli 6 Ω.
Elektriväli tegi 360 J tööd.
Toiteallika pinge on 9 V.
Juhiga on ühendatud tarbija võimsusega 25 W.
Antud andmete hulgast vali välja ainult need andmed, mida on vaja ülesande lahendamiseks. Ülejäänud andmed jäta tähelepanuta.
Arvuta antud andmete põhjal vool?
Arvuta antud andmete põhjal pinge?

1. Mida mäletad ohutuse loengust?
2. Mis on mõõtmine?
3. Miks mõõtmise tulemusena ei piisa ainult arvust ilma ühikuta?
4. Mis on otse- ja kaudnemõõtmine?
5. Mis on SI-süsteem ja miks seda kasutatakse?
6. Mis on etalon?
7. Miks on ilma etalonita mõõtmine problemaatiline?
8. Mis juhtub kui mõõtmisviga kandub edasi arvutustesse?
9. Mis nimeline on teadusharu, mis uurib mõõtmisi ja mõõtühikuid?
10. Mis on tõeline väärtus?
11. Mis on mõõtetulemus?
12. Mis on mõõteviga?
13. Kas on võimalik täiesti täpselt mõõta?
14. Nimeta ja selgita peamised mõõtevigade allikad?
15. Mille poolest erinevad elektromehaanilised ja digitaalsed mõõteriistad?
16. Mis on taatlemine?
17. Mis on kalibreerimine?
18. Mis vahe on kalibreerimisel ja taatlemisel?
19. Mis on elektrilaeng?
20. Millal on aatomi laeng neutraalne?
21. Mis vahe on elektroni ja prootoni laengul?
22. Kui keha loovutab elektrone siis milliseks muutub antud keha laeng?
23. Elektrilaengu jäävuse seadus?
24. Süsteemi laeng on 0C ja ühe keha laeng on -3C siis kui suur on teise keha laeng?
25. Mida kirjeldab Coulombi seadus?
26. Eeldused Coulombi seaduse kehtivuseks?
27. Miks ei saa kasutada Coulombi seadust kasutada elektrijuhis?
28. Mis on elektrijuht?
29. Mis on dielektrik (isolaator)?
30. Mis ülesanne on elektrijuhtidel?
31. Mis ülesanne on dielektrikutel (isolaatoritel)?

Mass, kaal ja gravitatsioon
Kas mass ja kaal on sama asi teise nimega? Põhjenda.
Selgitage, miks inimene saab poest ostetud kaalul sama näidu Maal ja Kuul, kuigi kaal on erinev.
Arvutage 60 kg inimese kaal Maal, Kuul ja Jupiteril.
Kui inimene tõuseks kosmoselaevas Maa orbiidile, oleks ta seal „kaaluta olekus“. Kas tal oleks siis mass ja miks?

Tihedus ja ujuvus
Teil on kolm ainet: raud (ρ = 7800 kg/m³), puit (ρ = 600 kg/m³) ja alumiinium (ρ = 2700 kg/m³). Arvutage, kui suur on 1 liitri (1 dm³) iga aine mass.
Selgitage, milline neist upub, milline ujub ja milline võib sõltuvalt kujust või ehitusest käituda mõlemat moodi.
Põhjendage, miks metallist laev võib ujuda, aga sama metallklots upub.

Tahke aine kokkusurumine
Selgitage osakeste tasemel, miks tavalist tahket ainet (nt laud, metallklots) ei saa poole õhemaks suruda.
Miks saab aga käsna kergesti kokku suruda, kuigi on samuti tahke aine?
Too elulisi näiteid, kus inimene kasutab ära/inimese jaoks on eluliselt tähtis tahke aine vähest kokkusurutavust või jäikust.

Vesi ja jää eripära
Selgitage, kuidas molekulide paigutus muutub, kui vesi külmub jääks.
Miks on jää tihedus väiksem kui vee oma? Tooge välja, milline seos on vesiniksidemetel ja kristallvõrel.
Analüüsige: millised oleksid tagajärjed loodusele ja inimesele, kui jää oleks veest tihedam?

Difusioon, soojusliikumine ja soojuspaisumine
Soojusliikumine ja soojuspaisumine on sama asi teise nimega. Kas see väide on õige? Põhjenda.
Selgitage, miks difusioon toimub gaasis kiiremini kui vedelikus, ja miks tahkes aines peaaegu üldse mitte.
Tooge elulisi näiteid, kus difusiooni kiirus mõjutab meid igapäevaelus (vähemalt 2 erinevast olekust – gaas ja vedelik).
Kuidas mõjutab temperatuuri tõus difusiooni kiirust? Selgitage osakeste liikumise energia seisukohast ja tooge vähemalt üks eluline näide.

Mis on aine? Too vähemalt kolm näidet nii, et nende seas oleks nii lihtaine kui liitaine.

Kui ostad poest kaalu ja kaalud ennast, siis saad numbrilise näidu. Mida see number sulle ütleb? Põhjenda.

Kujuta ette, et oled Kuul. Sinu mass on endiselt sama, aga kuidas muutub sinu kaal? Kas see muutub ainult sellepärast, et oled Kuul? Miks?

Miks võid talvel autoga raudtee ületusel näha rööbaste vahede juures tühikuid (vahet)?

Kui paned tilga tinti klaasi vette, siis mõne aja pärast on kogu vesi ühtlaselt värviline. Mis nähtus see on ja miks see toimub?

Kui klassis avab keegi parfüümipudeli, jõuab lõhn varsti igaüheni. Miks gaasides levib difusioon palju kiiremini kui vedelikes?

Mis juhtub vee molekulidega, kui temperatuur langeb alla 0 °C ja vesi muutub jääks? Miks on jää tihedus väiksem kui vedelal veel?

Kas ainult keemilise valemi põhjal saab öelda, mitu aatomit on ühes molekulis? Kui jah – põhjenda. Kui ei – põhjenda.

Miks kuld on alati kuld – sõltumata sellest, kas ta on ehtes, mündis või tolmuna?

Too näide ainest, mis koosneb üksikutest aatomitest ja ainest, mis koosneb molekulidest.

Kas mass ja kaal on sama asi teise nimega? Põhjenda.

Selgita, mis on aine tihedus ja miks see on materjalide valikul oluline.

Too iga oleku (tahke, vedel, gaasiline) kohta üks iseloomulik omadus. NB! Sama omadust ei tohi korrata.

Mis määrab millise ainega on tegu? Too näited.

Missugustele tingimustele peab molekul vastama? Kuidas ehitada molekuli?

Klassilaua paksus on 2 cm. Kas saaksid selle laua poole õhemaks (1 cm paksuseks) kokku suruda? Kui jah – põhjenda. Kui ei – põhjenda.

Missugust olekut (tahke, vedel, gaasiline) saab kõige paremini kokku suruda ja paisutada? Põhjenda.

Milline osake määrab ära, mis ainega on tegemist? Too 2 näidet.

Mis on keha ruumala ja mis on selle SI-ühik? Kõikidel ainetel on kindel ruumala?

Mis osakesed moodustavad aatomi ja millised on nende laengud?

Mis on kristallvõre? Nimeta vähemalt kaks kristallvõre tüüpi ja nende omadusi.