Mass, kaal ja gravitatsioon
Kas mass ja kaal on sama asi teise nimega? Põhjenda.
Selgitage, miks inimene saab poest ostetud kaalul sama näidu Maal ja Kuul, kuigi kaal on erinev.
Arvutage 60 kg inimese kaal Maal, Kuul ja Jupiteril.
Kui inimene tõuseks kosmoselaevas Maa orbiidile, oleks ta seal „kaaluta olekus“. Kas tal oleks siis mass ja miks?
Tihedus ja ujuvus
Teil on kolm ainet: raud (ρ = 7800 kg/m³), puit (ρ = 600 kg/m³) ja alumiinium (ρ = 2700 kg/m³). Arvutage, kui suur on 1 liitri (1 dm³) iga aine mass.
Selgitage, milline neist upub, milline ujub ja milline võib sõltuvalt kujust või ehitusest käituda mõlemat moodi.
Põhjendage, miks metallist laev võib ujuda, aga sama metallklots upub.
Tahke aine kokkusurumine
Selgitage osakeste tasemel, miks tavalist tahket ainet (nt laud, metallklots) ei saa poole õhemaks suruda.
Miks saab aga käsna kergesti kokku suruda, kuigi on samuti tahke aine?
Too elulisi näiteid, kus inimene kasutab ära/inimese jaoks on eluliselt tähtis tahke aine vähest kokkusurutavust või jäikust.
Vesi ja jää eripära
Selgitage, kuidas molekulide paigutus muutub, kui vesi külmub jääks.
Miks on jää tihedus väiksem kui vee oma? Tooge välja, milline seos on vesiniksidemetel ja kristallvõrel.
Analüüsige: millised oleksid tagajärjed loodusele ja inimesele, kui jää oleks veest tihedam?
Difusioon, soojusliikumine ja soojuspaisumine
Soojusliikumine ja soojuspaisumine on sama asi teise nimega. Kas see väide on õige? Põhjenda.
Selgitage, miks difusioon toimub gaasis kiiremini kui vedelikus, ja miks tahkes aines peaaegu üldse mitte.
Tooge elulisi näiteid, kus difusiooni kiirus mõjutab meid igapäevaelus (vähemalt 2 erinevast olekust – gaas ja vedelik).
Kuidas mõjutab temperatuuri tõus difusiooni kiirust? Selgitage osakeste liikumise energia seisukohast ja tooge vähemalt üks eluline näide.
Aine kontrolltöö – 9 klassi füüsika
Mis on aine? Too vähemalt kolm näidet nii, et nende seas oleks nii lihtaine kui liitaine.
Kui ostad poest kaalu ja kaalud ennast, siis saad numbrilise näidu. Mida see number sulle ütleb? Põhjenda.
Kujuta ette, et oled Kuul. Sinu mass on endiselt sama, aga kuidas muutub sinu kaal? Kas see muutub ainult sellepärast, et oled Kuul? Miks?
Miks võid talvel autoga raudtee ületusel näha rööbaste vahede juures tühikuid (vahet)?
Kui paned tilga tinti klaasi vette, siis mõne aja pärast on kogu vesi ühtlaselt värviline. Mis nähtus see on ja miks see toimub?
Kui klassis avab keegi parfüümipudeli, jõuab lõhn varsti igaüheni. Miks gaasides levib difusioon palju kiiremini kui vedelikes?
Mis juhtub vee molekulidega, kui temperatuur langeb alla 0 °C ja vesi muutub jääks? Miks on jää tihedus väiksem kui vedelal veel?
Kas ainult keemilise valemi põhjal saab öelda, mitu aatomit on ühes molekulis? Kui jah – põhjenda. Kui ei – põhjenda.
Miks kuld on alati kuld – sõltumata sellest, kas ta on ehtes, mündis või tolmuna?
Too näide ainest, mis koosneb üksikutest aatomitest ja ainest, mis koosneb molekulidest.
Kas mass ja kaal on sama asi teise nimega? Põhjenda.
Selgita, mis on aine tihedus ja miks see on materjalide valikul oluline.
Too iga oleku (tahke, vedel, gaasiline) kohta üks iseloomulik omadus. NB! Sama omadust ei tohi korrata.
Mis määrab millise ainega on tegu? Too näited.
Missugustele tingimustele peab molekul vastama? Kuidas ehitada molekuli?
Klassilaua paksus on 2 cm. Kas saaksid selle laua poole õhemaks (1 cm paksuseks) kokku suruda? Kui jah – põhjenda. Kui ei – põhjenda.
Missugust olekut (tahke, vedel, gaasiline) saab kõige paremini kokku suruda ja paisutada? Põhjenda.
Milline osake määrab ära, mis ainega on tegemist? Too 2 näidet.
Mis on keha ruumala ja mis on selle SI-ühik? Kõikidel ainetel on kindel ruumala?
Mis osakesed moodustavad aatomi ja millised on nende laengud?
Mis on kristallvõre? Nimeta vähemalt kaks kristallvõre tüüpi ja nende omadusi.
Teise kontrolltöö küsimused
Mis vahe on akul ja patareil?
Nimeta erinevaid akusid (akutehnoloogiaid)?
Millised on aku parameetrid?
Joonista vooluring ning selgita mitmest osast see koosneb?
Mis kolmnurgaga on tegu ja kuidas seda kasutada?
Mis graafikuga on tegu?
Mis on Joule-Lenzi seadus?
Joonista pingejagur ning selgita kuidas ta töötab?
Mis on elektromotoorjõud ja kus see tekib?
Mis on pinge ja kus see tekib?
Nimeta meetodeid kuidas kõrvaliste jõudude poolt saadakse/muundatakse elektrienergia?
Millal kasutatakse allikate jada-, rööp- ja segaühendust?
Mille poolest erinevad lineaartakisti ja mittelineaartakisti?
Mille poolest sarnanevad ja erinevad termistor ja posistor?
Elementaarlaeng
Eeldused Coulombi seaduse kehtivuseks?
Mis on magnet?
Kas magnetit on võimalik jagada nii, et tekiks ainult 1 poolus? Selgita.
Mis on magneti põhiomadused?
Mis on magnetdomeenid ja nende roll?
Selgita magnetiseerimise protsessi?
Selgita demagnetiseerimise protsessi?
Mis on Curie temperatuur ning too näiteid?
Nimeta magnetite tüübid?
Kuidas on võimalik elektromagnetil suurendada/võimendada magnetvälja?
Selgita kruvireeglit?
Mida saab selgitada noolega?
Selgita vasaku käe reeglit?
Elektromagneti külgetõmbejõud?
Selgita parema käe reeglit?
Mis on lühis?
Lühise ligiid ehk millised lühised tekivad elektrivõrgus?
Dendriidide ja vesipuu sarnasused ja erinevused?
PIR ül2
int pirPin = 2;
int ledPin = 13;
int state; // praegune olek
int lastState = LOW; // eelmise tsükli olek
unsigned long startTime;
unsigned long endTime;
void setup() {
pinMode(pirPin, INPUT);
pinMode(ledPin, OUTPUT);
Serial.begin(9600);
}
void loop() {
state = digitalRead(pirPin);
if (state == HIGH && lastState == LOW) {
// Liikumine algas
startTime = millis();
digitalWrite(ledPin, HIGH);
Serial.println(“Liikumine algas”);
}
if (state == LOW && lastState == HIGH) {
// Liikumine lõppes
endTime = millis();
digitalWrite(ledPin, LOW);
unsigned long duration = endTime – startTime; // kestus millisekundites
Serial.print(“Liikumine kestis: “);
Serial.print(duration / 1000.0); // teisendus sekunditeks
Serial.println(” sekundit”);
}
lastState = state; // värskendame eelmise tsükli oleku
}
PIR ül1
int pirPin = 2;
int ledPin = 13;
int state;
void setup() {
pinMode(pirPin, INPUT);
pinMode(ledPin, OUTPUT);
Serial.begin(9600);
}
void loop(){
state = digitalRead(pirPin);
Serial.println(state);
if (state == HIGH){
digitalWrite(ledPin, HIGH);
}
else{
digitalWrite(ledPin,LOW);
}
}
20.03.2025 ülesanded
Ülesanne:
Kondensaatori plaatide pindala on 200 cm² ja nende vaheline kaugus on 2 mm. Keskkonna dielektriline läbitavus on 3,5. Leia selle kondensaatori mahtuvus.
Ülesanne:
Kolm kondensaatorit, mille mahtuvused on vastavalt 4 µF, 6 µF ja 12 µF, on ühendatud jadamisi. Leia kogu mahtuvus.
Ülesanne:
Kondensaatori mahtuvus on 5 µF ning sellele rakendatakse pinget 12 V. Leia kondensaatori salvestatud laeng.
Ülesanne:
10 µF kondensaatorile rakendatakse pinget 20 V. Leia selles salvestatud energia.
Ülesanne:
Kolm kondensaatorit, mille mahtuvused on vastavalt 4 µF, 6 µF ja 12 µF, on ühendatud rööpühenduses. Leia kogu mahtuvus.
Ülesanne:
Kolm kondensaatorit on rööpühendatud (mahtuvused 3 µF, 5 µF ja 10 µF), neile rakendatakse pinget 15 V. Leia kogu laeng ja energia.
Ülesanne:
Kondensaatorid, mille mahtuvused on 4 µF, 6 µF ja 12 µF, on ühendatud järgmist moodi: 4 µF ja 6 µF on rööpühendatud, nende kombinatsioon on ühendatud 12 µF kondensaatoriga jadamisi. Leia kogu mahtuvus.
Ülesanne:
Kondensaatorid, mille mahtuvused on 4 µF, 6 µF ja 12 µF, on ühendatud 4 µF ja 6 µF on rööpühendatud, seejärel ühendatud 12 µF-ga jadamisi. Neile rakendatakse pinget 20 V. Leia kogu energia.
Ülesanne:
Elektriahel sisaldab 10 µF kondensaatorit, millele rakendatakse vahelduvpinge sagedusega 50 Hz.
Leia kondensaatori reaktiivtakistus XC Kui pinge kondensaatoril on 100 V, leia voolu tugevus ahelas.
12.03.2025 ja 13.03.2025 ülesanded
Ülesanne:
Elektriahelas on järjestikku ühendatud pool ja takisti. Kui vahelduvvoolu sagedus on 50 Hz, pooli induktiivsus on 0,2 H ja takisti takistus on 10 Ω, siis kui suur on vooluringi kogutakistus?
Ülesanne:
Vahelduvvooluahelas on 0,5 H induktiivsusega pool, milles voolab vool tugevusega 2 A. Kui voolu sagedus on 60 Hz, siis kui suur on pooli pingelang?
Ülesanne:
Elektriahelas voolab läbi 0,3 H induktiivsusega pooli 5 A vool. Kui palju energiat salvestub sellesse pooli?
Ülesanne:
Elektriahelas on 0,1 H induktiivsusega pool, mis on ühendatud vahelduvpingega 230 V. Kui voolu sagedus on 100 Hz, siis kui suur on voolu tugevus?
Ülesanne:
Poolil on 600 keerdust ja selle südamiku pindala on 20 cm². Kui magnetvoo tihedus on 0,005 T, siis kui suur on pooli tekitatud magnetvoog?
Ülesanne:
Kaks pooli on ühendatud paralleelselt. Esimese pooli induktiivsus on 0,3 H ja teise pooli induktiivsus on 0,6 H. Kui vahelduvvoolu sagedus on 50 Hz, siis kui suur on kogu induktiivne takistus?
Ülesanne:
Kaks pooli on ühendatud paralleelselt ning neile on järjestikku ühendatud 20 Ω takisti. Esimese pooli induktiivsus on 0,2 H ja teise pooli induktiivsus on 0,5 H. Kui vahelduvvoolu sagedus on 60 Hz, siis kui suur on vooluringi kogutakistus?
05.03.2025 ülesanded
Ülesanne
Sul on järgmised takistid:
- R₁ = 8 Ω ja R₂ = 12 Ω on ühendatud rööbiti
- R₃ = 10 Ω on nendega jadamisi
- R₄ = 6 Ω on ühendatud paralleelselt kogu eelneva kombinatsiooniga
a) Leia süsteemi kogutakistus.
b) Kui vooluallikas annab 36 V, leia kogu voolutugevus.
c) Leia voolutugevused erinevates ahela osades.
Ülesanne
Antud on järgmised takistid:
- R₁ = 6 Ω
- R₂ = 9 Ω
- R₃ = 12 Ω
- R₄ = 4 Ω
Ühendus:
- R₁ ja R₂ on rööpselt
- Seejärel on see kombinatsioon jadamisi R₃-ga
- Lõpuks on kogu eelnev kombinatsioon paralleelselt R₄-ga
Toitepinge on 48 V.
Ülesanne
Antud:
- R₁ = 12 Ω
- R₂ = 18 Ω
- R₃ = 24 Ω
- R₄ = 10 Ω
- R₅ = 20 Ω
- Pingeallikas U = 60 V
Ühendus:
- R₁ ja R₂ on rööpselt
- See kombinatsioon on jadamisi R₃-ga
- R₄ ja R₅ on rööpselt ning see haru on paralleelselt esimese kombinatsiooniga
Ülesanne
Antud:
- R₁ = 5 Ω
- R₂ = 10 Ω
- R₃ = 15 Ω
- R₄ = 20 Ω
- R₅ = 30 Ω
- Pingeallikas U = 60 V
Ühendus:
- R₁ ja R₂ on jadamisi
- See kombinatsioon on rööpselt ühendatud R₃-ga
- Seejärel on saadud rööpkombinatsioon jadamisi ühendatud R₄-ga
- Lõpuks on saadud kombinatsioon jadamisi ühendatud R₅-ga
13.10.-17.10.2025 ülesanded
Ülesanne:
Kahe rööbiti ühendatud takisti R₁ = 6 Ω ja R₂ = 12 Ω peale rakendatakse 12 V pinge.
Leia:
a) kogu takistus,
b) kogu voolutugevus,
c) voolutugevus igas takistis.
Ülesanne:
Kaks takistit R₁ = 5 Ω ja R₂ = 10 Ω on ühendatud jadamisi 24 V pingega vooluallikasse.
Leia:
a) kogu vooluringi takistus,
b) voolutugevus vooluringis,
c) pingelang igal takistil.
Ülesanne:
Elektriahelas on kolm takistit, mille takistused on 10 Ω, 20 Ω ja 30 Ω ning need on ühendatud jadamisi.
a) Leia kogutakistus.
b) Kui toitepinge on 60 V, siis kui suur on voolutugevus ahelas?
Ülesanne:
Kolm takistit väärtustega 5 Ω, 10 Ω ja 20 Ω on ühendatud rööbiti. Leia kogutakistus.
Ülesanne:
Rööbiti ühendatud takistid 10 Ω ja 15 Ω on ühendatud 30 V vooluallikaga.
a) Leia kogutakistus.
b) Leia kogu ahela voolutugevus.
c) Leia voolutugevus igas harus.
Ülesanne:
Kolm takistit on ühendatud nii, et 10 Ω ja 20 Ω on rööbiti, ning see kombinatsioon on jadamisi ühendatud 30 Ω takistiga. Toitepinge on 60 V. Leia:
a) Kogutakistus
b) Kogu voolutugevus
c) Pinge iga takisti peal
06.10.-10.10.2025 ülesanded
Ülesanne:
Elektripirni klemmidele rakendatakse 230 V pinget, mille tulemusena voolab läbi pirni 0,46 A vool. Leia pirni takistus.
Ülesanne:
12 V aku on ühendatud 4 Ω takistiga. Kui suur vool läbib takistit?
Ülesanne:
Veekeetja sisemine takistus on 24 Ω ja see töötab 230 V pingel. Kui suur vool läbib keetjat?
Ülesanne:
Koduse elektrisüsteemi kaitseautomaat lülitub välja, kui sellest voolab rohkem kui 16 A. Kui väiksem kui 15 Ω takistus on ühendatud otse 230 V võrku, kas kaitse lülitub välja?
Ülesanne:
Keedukann töötab 230 V pingel, selle võimsus on 2000 W ja takistus 26.45 Ω.
a) Kui suur vool läbib keedukannu?