Nupu programm

void setup() {

  // initialize the LED pin as an output:

  pinMode(13, OUTPUT); // siia pane väljundiks enda LEDi augud

  pinMode(12, OUTPUT); // siia pane väljundiks enda LEDi augud

  // initialize the pushbutton pin as an input:

  pinMode(7, INPUT_PULLUP); // siin on selle augu number kuhu panid lüliti

}

void loop() {

  // read the state of the pushbutton value:

 int buttonState = digitalRead(7);

  // check if the pushbutton is pressed. If it is, the buttonState is HIGH:

  if (buttonState == LOW) {   // kui siin on HIGH siis nupule vajutus kustutab LED, kui siin on LOW siis nupule vajutus paneb põlema LED

    // turn LED on:

    digitalWrite(13, HIGH);

    digitalWrite(12, HIGH);

  } else {

    // turn LED off:

    digitalWrite(13, LOW);

    digitalWrite(12, LOW);

  }

}

pinMode(7, INPUT_PULLUP);
Selle käsuga ühendab Arduino viigu 7 sisemise takisti kaudu toitepingega. Takisti hoiab sisendi kindlalt HIGH olekus, kui nupp on avatud.

Nupp ühendatakse viigu 7 ja GND vahele:
Nupu olek	Viigu 7 olek
Vajutamata – kontakt avatud	HIGH ehk 1
Vajutatud – kontakt suletud	LOW ehk 0

INPUT_PULLUP korral jõuab see viigule 7 Arduino sees oleva takisti kaudu.

Näiteks 5 V Arduino Uno puhul:
- Nupp vajutamata: sisemine takisti ühendab viigu 7 +5 V-ga. Nupp on avatud, voolu läbi nupu ei kulge ja sisend loeb HIGH.
- Nupp vajutatud: nupp ühendab viigu 7 GND-ga. Vool kulgeb teed +5 V → sisemine takisti → viik 7 → nupp → GND. Viigu pinge on siis ligikaudu 0 V ja sisend loeb LOW.
Nupule pole eraldi toitejuhet vaja. Nupp lihtsalt loob või katkestab ühenduse.

Sinu ühendused on:
Nupu kontakt	Ühendus
Üks kontakt	Arduino viik 7
Teine kontakt	Arduino GND


LEDide toide tuleb eraldi väljundviikudest 12 ja 13, kui programm seab need HIGH olekusse.

Teise kontrolltöö küsimused 2025/2026

Trafo ehitus ja tööpõhimõte.
Miks on enamikel trafo mähistel erinev keerdude arv?
Mis on galvaaniline eraldus ja miks on seda vaja?
Trafode jahutussüsteemid (nimetus ja kirjeldus).
Mis tingimused peavad olema täidetud, et trafod saaksid töötada paralleeltööl?
Mis vahe on trafol ja autotrafol?
Mis on pool, ning mis on pooli peamine ülesanne?
Mille järgi on võimalik pooli iseloomustada (nimetus ja kirjeldus)?
Mähise materjalina vask vs alumiinium (eelised, puudused).
Poolis olevad takistused nii DC kui AC süsteemis (nimetus ja kirjeldus).
Poolis olevad pinged nii DC kui AC süsteemis (nimetus ja kirjeldus).
Mis on induktiivsus?
Mis on solenoid ja selle liigid/tüübid?
Miks hoidesolenoid üle ei kuumene?
Pooli jadaühenduse valemid.
Pooli rööpühenduse valemid.
Mis vahe on sirge juhtme magnetväljal ja pooli magnetväljal?
Millest sõltub pooli magnetväli?
Mis on osalahendus ja kus see tekib?
Mis on dendriid (kirjeldus) ja mida nad põhjustavad?
Mis on vesipuud (kirjeldus) ja mida nad põhjustavad?
Nimeta mis võib põhjustada osalahenduste mõõtmisel müra?
Miks on vaja osalahendustega tegeleda?
Mis on skeem?
Skeemide liigitus?
Mis peab olema skeemile kantud?
Mis on tingmärk ning miks see on vajalik?
Vigane skeem või vigane ehitus?
Elektriskeemi ja elektroonikaskeemi erinevus?
Mis on lühis?
Lühise liigid?
Miks on vajalik selektiivsus?
Selgita metallurgilise efekti vajalikkust.
Bimetallvabasti vs elektromagnetvabasti.
Kirjelda rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtet.
Elektrivoolu toime inimesele.
Erinevad võimsused (nimeta ja kirjelda).
Elektriseadmete ohutusklassid (nimeta ja kirjelda).


9A, 9B, 9C, 9D vooluringi kontrolltöö küsimused

Mis on vool?

Mis on pinge?

Mida tähendab, kui kahe punkti vahel on pinge 1V?

Mis on voolu, pinge ja takistuse ühik?

Kuidas ühendame skeemi ampermeetri?

Kuidas ühendame skeemi voltmeetri?

Milleks kasutatakse skeemis ampermeetrit?

Milleks kasutatakse skeemis voltmeetrit?

Kasuta skeemi analüüsi küsimuses olevat skeemi ning joonista sellele skeemile kõik kohad kuhu saab panna ampermeetrid ja voltmeetrid.

Skeemil on toiteallikana keemiline vooluallikas. Mille järgi otsustad milline on keemilise vooluallika positiivne klemm ja milline on keemilise vooluallika negatiivne klemm?

Mis osa vooluringis ühendab toiteallika tarbijaga ning miks valisid just selle?

Vooluringi saab kujutada kas avatuna või suletuna. Kummas vooluringis liiguvad laetud osakesed, tekib pinge ja vool? Selgita miks nii vastasid.

Analüüsi toodud elektriskeemi ning kirjuta selle kohta välja kogu info mida on võimalik sellelt skeemilt välja lugeda. (Kontrolltöös on üks skeem)


Tunnis rääkisime erinevatest toiteallikatest. Too näited milline energia võib olla toiteallika sisendiks?

Takistus ja takisti – sama asi või erinevad? Selgita.

Milline on kokkuleppeline voolu liikumise suund vooluringis?

Miks sama toiteallika korral võib erinevates vooluringides vool olla erinev?

Millal vooluringis kaob vool, kuid pinge jääb alles?

Kui vooluring on katkestatud/avatud, siis pinget ei ole?

Miks on patarei klemmide vahel pinge, isegi siis, kui vooluring ei ole ühendatud?

(Kontrolltöös võivad olla teised numbrid)
Juhti läbis 4 minuti jooksul vool.
Juhi pikkus on 2 m.
Juhi ristlõikepindala on 2,5 mm².
Selle aja jooksul liikus läbi juhi 120 C laengut.
Juhi takistus oli 6 Ω.
Elektriväli tegi 360 J tööd.
Toiteallika pinge on 9 V.
Juhiga on ühendatud tarbija võimsusega 25 W.
Antud andmete hulgast vali välja ainult need andmed, mida on vaja ülesande lahendamiseks. Ülejäänud andmed jäta tähelepanuta.
Arvuta antud andmete põhjal vool?
Arvuta antud andmete põhjal pinge?

04.02.2026 kontrolltöö küsimused

  1. Mida mäletad ohutuse loengust?
  2. Mis on mõõtmine?
  3. Miks mõõtmise tulemusena ei piisa ainult arvust ilma ühikuta?
  4. Mis on otse- ja kaudnemõõtmine?
  5. Mis on SI-süsteem ja miks seda kasutatakse?
  6. Mis on etalon?
  7. Miks on ilma etalonita mõõtmine problemaatiline?
  8. Mis juhtub kui mõõtmisviga kandub edasi arvutustesse?
  9. Mis nimeline on teadusharu, mis uurib mõõtmisi ja mõõtühikuid?
  10. Mis on tõeline väärtus?
  11. Mis on mõõtetulemus?
  12. Mis on mõõteviga?
  13. Kas on võimalik täiesti täpselt mõõta?
  14. Nimeta ja selgita peamised mõõtevigade allikad?
  15. Mille poolest erinevad elektromehaanilised ja digitaalsed mõõteriistad?
  16. Mis on taatlemine?
  17. Mis on kalibreerimine?
  18. Mis vahe on kalibreerimisel ja taatlemisel?
  19. Mis on elektrilaeng?
  20. Millal on aatomi laeng neutraalne?
  21. Mis vahe on elektroni ja prootoni laengul?
  22. Kui keha loovutab elektrone siis milliseks muutub antud keha laeng?
  23. Elektrilaengu jäävuse seadus?
  24. Süsteemi laeng on 0C ja ühe keha laeng on -3C siis kui suur on teise keha laeng?
  25. Mida kirjeldab Coulombi seadus?
  26. Eeldused Coulombi seaduse kehtivuseks?
  27. Miks ei saa kasutada Coulombi seadust kasutada elektrijuhis?
  28. Mis on elektrijuht?
  29. Mis on dielektrik (isolaator)?
  30. Mis ülesanne on elektrijuhtidel?
  31. Mis ülesanne on dielektrikutel (isolaatoritel)?

Esimese kontrolltöö küsimused 2025/2026

Mis kolmnurgaga on tegu ja kuidas seda kasutada?

Mida nimetatakse liinipingeks ja kuidas seda mõõta?

Mida nimetatakse faasipingeks ja kuidas seda mõõta?

Alalispingel ja vahelduvpingel on mõlemal pinge ja aja sõltuvuse graafik. See tähendab, et mõlema pinge graafik on samasugune? Joonista graafikud.

Mis on mõõtmine ja kuidas need jagunevad?

Kuidas tekib/tuleneb faasinihe?

Takistus vs takisti.

Kas ühes ja samas kolmefaasilises ahelas on võimalik mõõta nii liinipinget kui ka faasipinget? Selgita.

Kuidas saad teada kui suur takistus on takistil?

Missugust mõõtühikute süsteemi kasutatakse Eestis?

Mõõtetulemuse vigu põhjustavad?

Mahutavus vs mahtuvus.

Mis on kondensaator ning kuidas seda ehitatakse?

Milline on alalispinge pinge ja aja sõltuvuse graafik? Näide/skeem.

Milline on vahelduvpinge pinge ja aja sõltuvuse graafik? Näide/skeem.

Kuidas ühendatakse voltmeeter skeemi? Näide/skeem.

Kui suur on faasinihe kolmefaasilises süsteemis ning kas kuuefaasilises süsteemis on sama suur faasinihe?

Kas koormusega on võimalik lülitada lülitit ja tõmmata pistikut välja pistikupesast ilma, et tekiks elektrikaar? Põhjenda.

Elektrotehnika kõige tähtsam seadus. Miks valisid just selle seaduse?

Kaks õpilast panevad kokku elektriskeemid ühe ja sama joonise järgi. Kui skeemid on koos teostavad nad mõõtmised kasutades kumbki oma skeemi ja mõõteseadet. Kas õpilaste mõõtmised on identsed? Põhjenda.

Kuidas ühendatakse ampermeeter skeemi? Näide/skeem.

Kuidas teha 3 faasilisest süsteemist 1 faasiline süsteem?

Õpilane valib endale meelepärase elektrijaama (elektritootmise järgi) ning selgitab etapiviisiliselt kuidas toimub elektrijaamas elektri tootmine. Mida põhjalikum seda parem.

Miks on peamine elektrisüsteem 3 faasiline mitte nt 1 või 6 või 12 faasiline?

Millest sõltub takistus?

Mida nimetatakse eritakistuseks?

Mida nimetatakse jadaühenduseks ning kuidas arvutatakse jadaühenduse suurusi. Näide/valemid/skeem.

Mida nimetatakse paralleelühenduseks (rööpühenduseks) ning kuidas arvutatakse paralleelühenduse (rööpühenduse) suurusi? Näide/valemid/skeem.

Mida nimetatakse segaühenduseks ning kuidas arvutatakse segaühenduse suurusi? Näide/valemid/skeem.

Mis on energia jäävuse seadus ning kuidas see kehtib elektrisüsteemis (energiasüsteemis)?

Milline on liinipinge ja faasipinge omavaheline suhe?

Mis on sulavkaitse?

Rikkevool on alati lekkevool, kuid lekkevool ei ole alati rikkevool.

Mille järgi valida peakaitsme suurus?

Mis graafikuga on tegu?

Mis on magnet?

Kas magnetit on võimalik jagada nii, et tekiks ainult 1 poolus? Selgita.

Mis on magneti põhiomadused?

Selgita magnetiseerimise protsessi?

Selgita demagnetiseerimise protsessi?

Mis on Curie temperatuur ning too näiteid?

Nimeta magnetite tüübid?

Selgita kruvireeglit.

Mida sab selgtiada noolega?

Selgita vasaku käe reeglit?

Selgita parema käe reeglit?

Ajakonstant 𝜏(loetakse “tau”) – selgita.

Kondensaatorite jadaühendus ja selle valemid?

Kondensaatori paralleelühendus ja selle valemid?

Kondensaatori segaühendus ja selle valemid?